Keeleline determinism

Keeleline determinism on seisukoht filosoofias ja keeleteaduses, mille kohaselt keel määrab kindlaks viisi, kuidas me maailma tunnetame. Keeleline determinism on olemuselt keelelise relativismi jäigem vorm, mida praegu üldiselt enam ei tunnustata.

Keeleline determinism on toetunud mõnedele uurimustele, kus väidetakse, et inimene pole võimeline tunnetama mingeid reaalsuse atribuute – näiteks värvusi või arve, mis nende emakeeles puuduvad. Hilisemates uuringutes on aga sedalaadi uuringute metoodika ja järeldused ümber lükatud. Põhjalikumalt on keelelist determinismi kriitiliselt analüüsinud Steven Pinker^[1].

Keelelisse determinismi kaldus kohati ka Uku Masing: “Keel määrab ja kujundab kõik inimelu avaldused ja iga keel paratamatult erinevalt. Seepärast ei saa kõnelda üldinimlikust loogikast ega selle seadustest”^[2].

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega goXXa on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega BTuJ2 on ilma tekstita.

[goXXa-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega goXXa on ilma tekstita.

[BTuJ2-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega BTuJ2 on ilma tekstita.

[1]

[2]